Kvaliteedipäev 2026: tulemuslikkus sünnib toimivast tervikust

13.novembril kogunesid kvaliteedivaldkonna inimesed Tallinnas EEK Mainoris Eesti Kvaliteediühingu korraldatud Kvaliteedipäevale, et arutleda kvaliteedi ja tulemuslikkuse üle erinevate organisatsioonide kogemuste kaudu.
Tänavuse Kvaliteedipäeva ettekanded viisid meid tervishoiust organisatsioonide kasvu ja juhtimissüsteemide arendamiseni. Kuigi esinejate kogemused ja vaatenurgad olid erinevad, ühendas neid üks oluline mõte: tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb osata näha organisatsiooni tervikuna ning mõista, kuidas inimesed, juhtimine ja protsessid üksteist mõjutavad.
Kelle jaoks on tulemus hea?
Kvaliteedipäeva esimese ettekande tegi Teele Orgse, kes kutsus kuulajaid mõtlema küsimusele „Mida tähendab hea tulemus haiglas?“.
Haigla võib hinnata oma tegevuse tulemuslikkust organisatsiooni vaatenurgast, kuid patsiendi jaoks on oluline kogu tema teekond. See ulatub sageli ühe haigla või tervishoiuasutuse piiridest kaugemale ning sõltub erinevate teenuste ja süsteemide koostööst.
Siit tõstatus oluline küsimus: kelle vaatenurgast me tulemuslikkust hindame ja milliste väärtuste põhjal otsustame, kas tulemus on hea?
Teele tutvustas tervishoiu kvaliteedi seitset mõõdet: inimkesksus, tõhusus, tulemuslikkus, õigeaegsus, integreeritus, võrdsus ja ohutus. Nende kõrval tõi ta esile väärtuste kompassi, mis aitab teenuste kujundamisel arvestada patsiendikogemuse, kvaliteedi ja ohutuse, ressursside kasutamise ning sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkusega.
Ettekandest jäi kõlama, et kvaliteedi mõõtmisest üksi ei piisa. Tulemusi tuleb mõista, saadud teadmisi jagada ning nende põhjal uusi lahendusi katsetada.
Kvaliteet sünnib seal, kus inimene kohtub süsteemiga. See Teele ettekandest pärit mõte tuletab meelde, et kvaliteedi tegelik mõju avaldub inimese kogemuses, mitte ainult organisatsiooni mõõdikutes.

Juhtimissüsteem kui organisatsiooni kasvu mootor
Kaarel Krinal käsitles ettekandes „Juhtimissüsteem kasvu mootorina“ väljakutseid, millega organisatsioonid kasvades silmitsi seisavad.
Uued turud, kliendid ja kasvavad tegevusmahud toovad kaasa olukorra, kus seni hästi toiminud tööviisidest enam ei piisa. Organisatsiooni kasv nõuab muutusi ka juhtimissüsteemis.
Kaarel võrdles juhtimissüsteemi autoga, mille erinevad osad täidavad oma ülesannet. Standardiseeritud töö ja organisatsiooni teadmuse hoidmine moodustavad auto kere, pidev parendamine ja probleemide lahendamine annavad sellele mootori ning juhtimine määrab suuna. Teekonnal aitavad orienteeruda teiste organisatsioonide kogemused ja parimad praktikad.
See võrdlus näitas, kuidas juhtimissüsteemi erinevad osad peavad üksteist toetama, et organisatsioon saaks edasi liikuda.
Samas ei ole olemas ideaalset ja lõplikult valmis juhtimissüsteemi. Organisatsiooni arenedes muutuvad ka selle kitsaskohad. Ühes üksuses lahendatud probleem võib tuua esile järgmise väljakutse hoopis mujal.
Kaarel rõhutas juhtimissüsteemi rolli organisatsiooni erinevate vaatenurkade ühendamisel. Äri, klientide, toodete, protsesside ja töötajate vajadused peavad jõudma ühisesse juhtimisse.
Ettekande praktiliste õppetundidena tõi ta esile juhtide vastutuse, andmetel põhinevate otsuste olulisuse ning tõdemuse, et kvaliteedijuht ei saa organisatsiooni juhtimissüsteemi üksi toimimas hoida.

Entusiasmist süsteemini – kuidas ehitada organisatsiooni, mis kestab?
Päeva kolmandas ettekandes jagas Katre Eljas AIRE kogemust organisatsiooni ülesehitamisel ning rääkis sellest, kuidas kujundada toimiv ja jätkusuutlik süsteem.
Uue organisatsiooni loomisega kaasneb sageli palju entusiasmi. Tahetakse kiiresti tegutseda ja tulemusi saavutada, kuid esialgne hoog võib muutuda väsitavaks, kui puuduvad selged rollid, kokkulepitud vastutus ja toimivad protsessid.
Katre tõi esile, et organisatsiooni toimimine ei saa sõltuda ühest inimesest. Jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb teadlikult kasvatada kogu meeskonna võimekust ning luua töökorraldus, mis toetab ühiste eesmärkide saavutamist.
AIRE kogemusest tõi ta välja mitmeid olulisi õppetunde: teadlik tegutsemine, selged vastutusalad, toimivad protsessid ja ühise võimekuse kasvatamine. Kõik need aitavad organisatsioonil luua väärtust ka pikemas perspektiivis.
Oluline osa sellest muutusest puudutab juhi rolli. Organisatsiooni arenedes peab juht õppima rohkem usaldama, andma vastutust meeskonnale ning võimaldama inimestel iseseisvalt tegutseda.
See tähendab üleminekut mõtteviisilt „mina“ mõtteviisile „meie“ – organisatsiooni arengust saab kogu meeskonna ühine vastutus.
Kolm vaatenurka, üks tervik
Kvaliteedipäeva ettekanded näitasid, kui erinevates olukordades tuleb kvaliteedi ja tulemuslikkuse küsimustega tegeleda.
Teele Orgse tõi esile inimese kogemuse ning vajaduse näha teenuseid laiemas süsteemis. Kaarel Krinal keskendus juhtimissüsteemi arendamisele organisatsiooni kasvades ning Katre Eljas näitas, kuidas kujundada meeskond ja töökorraldus, mis võimaldavad organisatsioonil jätkusuutlikult tegutseda.
Kõigist kolmest ettekandest jäi kõlama, et head tulemused sünnivad siis, kui inimesed ja juhtimissüsteem toimivad ühtse tervikuna.

Ettekannetest praktiliste töötubadeni
Pärast ettekandeid jätkus Kvaliteedipäev praktiliste AI-töötubadega, kus osalejad said katsetada erinevaid võimalusi andmepõhiste probleemide lahendamiseks.
Mariliis Uibomäe, Martin Karneri ja Lauri Ilisoni juhendamisel lahendasid kolm töörühma sama ülesannet erinevate AI-meetoditega. Töötubadele järgnenud ühises arutelus tõusid esile andmete kontrollimise, tulemuste jälgitavuse ja tehisintellekti turvalise kasutamise küsimused.
Töötubadest ja nende olulisematest õppetundidest kirjutas põhjalikuma kokkuvõtte Terje Ennomäe.
Täname kõiki Kvaliteedipäeva osalejaid ning esinejaid, kes oma kogemusi ja teadmisi jagasid!
Järgmine EAQ kohtumine toimub juba 4. detsembril, kui külastame Thermory AS-i Loo tehast.














