Lean Six Sigma hea tava ja korduma kippuvad küsimused

//Lean Six Sigma hea tava ja korduma kippuvad küsimused
Lean Six Sigma hea tava ja korduma kippuvad küsimused2019-07-16T14:44:56+02:00

Lean Six Sigma hea tava, korduma kippuvad küsimused

 Eesti Kvaliteediühing lähtub Lean Six Sigma koolituste läbiviimisel rahvusvahelisest heast tavast:

  • Kõigi tasemete vöösid koolitab, juhendab (coaching) ning sertifitseerib kontrollitud taustaga (töökogemus, koolitus) Master Black Belt. Kuigi meeskonnaliikmete koolitamist ja juhendamist võivad tehakõik vööd, siis kõigi nelja nimetatud tegevuse eest saab vastutada ainult vastava pädevusega inimene.
  • Master Black Belt vastutab iga vöö õppekava eest läbi oma ekspertiisi (koolitus, isiklik areng ja töökogemus).
  • Sertifitseeritud vöö saamiseks on vajalik koolitusel osalemine, teooriaeksamite läbimine ning parendusprojekti tegemine Master Black Belt’i juhendamisel.

 

Mis on Lean Six Sigma?

Lean Six Sigma on probleemide lahendamise metodoloogia, mis baseerub andmetel ja faktidel.

Lean Six Sigma ühendab 3 erinevat parendusmetoodikat: tööd tuleb teha paremini (Six Sigma statistiliste tööriistadega); tööd tuleb teha kiiremini (kasutades Lean tegevuspõhimõtteid ja meetodeid); ning tööd tuleb teha võimalikult väikeste kogukuludega maksimeerides tulusid (äriline mõtlemine). Lean Six Sigma meetodid annavad tööriistad raiskamiste ning kvaliteediprobleemide identifitseerimiseks ja kõrvaldamiseks kogu organisatsioonis.

 

Six Sigma’le on võimalik anda 4 erineva taseme definitsiooni.

  1. Kõige kitsamalt saame me vaadata seda mõõdikuna, mis väljendab lihtsamalt öeldes turvavaru suurust (tõenäosus kui tihti protsess „toodab“ mittesoovitud tulemuse). Vt allpool sigma väärtusi.
  2. Six Sigma on enim tuntud oma ühe peamise parendustsükli DMAIC (Define-Measure-Analyze-Improve-Control) poolest, millele keskenduvad vöökoolitused.
  3. Lean Six Sigma’t on võimalik rakendada juhtimissüsteemina. Ta pakub metodoloogia (kuidas teha?) toodete-teenuste-protsesside parendamiseks ja arendamiseks. EFQM täiuslikkusmudeli kontekstis on tegemist „võimaldajaga“ (enabler).
  4. Lean Six Sigma on andmetel ja faktidel põhinev juhtimiskultuur.

 

Tänaseks on Lean Six Sigma ennast metodoloogiana tõestanud nii tootmises, teenusorganisatsioonides, tervishoius, kui ka avaliku sektori teenuste arendamisel ning parendamisel.

Andmete maht ja nende töötlemise võimekus on organisatsioonides eksponentsiaalselt kasvamas. Andmete olemasolust üksinda aga kahjuks paremate otsuste tegemiseks ei piisa. Lean Six Sigma on ennast tõestanud statistilise mõtlemise tutvustajana organisatsioonides läbi oma vööde koolituse- ja sertifitseerimise süsteemi.

 

Kes on “vööd”, mis Lean Six Sigma rollid?

Lean Six Sigma organisatsioon on oma olemuselt organisatsiooni protsessi- ja projektijuhtimise meeskond. Rollid võivad olla formaalsed, võivad olla mitte-formaalsed.

Lean Six Sigma tüüpilisemad rollid:

  • Tšempion: Strateegia elluviimiseks vajalike projektide-tegevuste identifitseerimisel ning ülesannete püstitamisel. Projektimeeskonnas tagab strateegilise joonduse, osaleb DMAIC faaside lõpetamise koosolekutel ning aitab meeskonnal mõtestada kuidas nende leidusid päris elus tõlgendada-ekspluateerida. Oluline roll on organisatsiooniliste takistuse eemaldamine ning muudatuste juhtimine.
    Tšempionikoolitus, praktiline avaseminar, on üldjuhul 1-2 päevaline.
  • Parendusprojekti juht (Green Belt või Black Belt): Juhib projekti/tegevuste kulgemist ettenähtud tulemuste suunas kasutades metodoloogiat.
    • Black Belt: Keerulisemate, olulise strateegilise ulatusega ja mõjuga ristfunktsionaalsete projektide/programmide juht. Peab suutma teha projekte väljaspool enda ekspertiisi – valdkonda.
    • Green Belt: Projektijuht üldjuhul oma valdkonnas. Meeskonnaliige ristfunktsionaalsetes ja suure strateegilise mõjuga projektides/programmides.
  • Master Black Belt: Tagab õigete võtete kasutamise ning andmeanalüüsi korrektsuse. Koolitab, sertifitseerib, coach’ib kogu organisatsiooni Lean Six Sigma metodoloogia osas. Vastutab organisatsioonis Lean Six Sigma tulemuslikkuse, tööprotsesside ja pädevuse eest.

 

Milleks ja millal Lean Six Sigma’t vaja on?

Lean Six Sigma ütleb millist lähenemist kasutades parendusi ellu viia.

Parendusprojektide keerukuse ning vajalike tööriistade-metodoloogia seosed:

 

Mida tähendab Lean Six Sigma rakendamine?

Ei ole ühest standardit Lean Six Sigma kohustusliku rakendamise kohta. See on iga organisatsiooni enda otsus mil määral ja kuidas seda kasutada. Määravaks saab reaalne vajadus – kui palju ning kui tähtsad on tegevused, mis vajavad Lean Six Sigma metodoloogiat?

Mõnikord on vajalik laiapõhjaline rakendamine hõlmates endaga kõik olulised juhid, spetsialistid ning valdkondade juhid. Teinekord piisab üldise teadlikkuse suurendamisest või mõne üksiku spetsialisti koolitamisest.

Täiendav faktor otsuse tegemisel on organisatsiooni- ja tema protsesside küpsus.

Eesti Kvaliteediühing pakub rakendamist täies ulatuses – üksikute spetsialistide koolitamisest, abi parendustegevuste elluviimisel kuni täiemahulise juurutamiseni.

Mida saab parendada kasutades Lean Six Sigma metodoloogiat?

Struktureeritud probleemilahenduse protsessi on vaja siis, kui lahendus on TEADMATA. Kui lahendus selge, siis lihtsalt tee ära. Põhimõtteline lähenemine kõigile projektidele ja tegevustele: leida olulised sisendid, mõista nende käitumist (hajuvust) ning nende abil mõjutada lõpptulemust.

Parendustegevuste ja -projektide teemad võivad näiteks olla:

  • Kliendikaebuste vähendamine
  • Toote- ja/või teenuse kvaliteedi parendamine
  • Praagi vähendamine
  • Tsükliaja lühendamine, klientide teenindamise kiiruse parendamine
  • Tootlikkuse kasvatamine
  • Põrandapinna parem kasutamine
  • Kulude vähendamine või müügitulu kasvatamine
  • Regulaarse ületunnitöö vähendamine
  • … ja palju muud.

Kui nähtust on võimalik kvantifitseerida, mõõta, siis on seda võimalik ka metodoloogiaga parendada.

 

Sigma väärtused